Lossi restaureerimine

Lossi restaureerimise viimane lugu on kestnud juba kümmekond aastat. Esialgu ulmelisena tundunud unistus on tänaseks teoks saanud. 

1999.aasta detsembris toimus lossi äratuskontsert. Liivi Muuseumi eestvõttel koguti annetusi, koristati ja köeti ruume, taastati algset seisu ruumilahendustes. Abi tööde planeerimiseks paluti EKA Restaureerimiskoolilt, kes prof. Juhan Maiste juhtimisel korraldas tulemusliku magistriõppe meistriklassi, millest omanik sai hulgaliselt soovitusi lossi restaureerimse planeerimiseks.

2003.a valmisid muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimiskontseptsioon, mille eesmärgiks oli lossi keskse ja esindusliku rolli säilitamine. Aluseks olid võetud 1910.aasta fotod ja ajalooline õiend.
Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. Ligi 120 aastat idaiiva ühes osas säilinud algne kiltkivikatus meelitas taas otsustama selle materjali kasuks. Nii sai loss 2003.aastal taas peale kiltkivikatuse ja oli seega tuleviku jaoks päästetud.

Kuna kõik Nõukogude ajal rajatud kommunikatsioonid olid täiesti kasutuskõlbmatud, oli järgmine etapp hoone ennistamisel just uute elektri-, keskkütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine lossi läänetiiba ja tuumikruumidesse. 2005.a toimus ka oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine.

Järgmine tähtis etapp oli 2006.aastal ARC Projekti poolt põhiprojekti staadiumis projektide koostamine - idatiiva arhitektuurne põhiprojekt, sisekujunduse projekt, välisfassaadide restaureerimiprojekt ja pargi kujundusprojekt. Need lõid eelduse viimase rahataotluse esitamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

 

Rahastusotsus tuli 2009.aasta veebruaris. 2010.a novembriks oli loss riigihanke võitnud AS Haspo ja Ehitusettevõte AS Rand ja Tuulberg poolt põhilises osas restaureeritud. Samal ajal viidi ellu ka pargi kujundustööde I etapp ja läänetiiva ruumide restaureerimine restoraniks rentnikust operaatorfirma poolt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 10 aasta jooksul toimunud restaureerimistööd on toimunud tundlikult, hoone eripära arvestades. Seda võiks võrrelda lapse kasvatamise protsessiga, kus vanemad arenevad koos lapsega, saades ise targemaks, küpsemaks, arvestavamaks. Samamoodi on arenenud restaureerimisprotsessi käigus ka Alatskivi lossi tänased omanikud ja arendajad.

Tõenäoliselt on meil väga vedanud, et nõukogude ajal planeeritud ulatuslikud restaureerimistööd raha puudumisel seiskusid. Seetõttu jäi palju väärtuslikku pöördumatult rikkumata. Tänased restaureerimispõhimõtted ja materjalivalikud ning töövõtted on oluliselt paremad 30 aastat varasematega võrreldes.

Kuna tänased Alatskivi lossi kasutusfuntsioonid on võimalik sobitada varasemasse ruumilahendusse, siis on see põhilises osas endine. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. 

Alatskivi vald lossi omanikuna on hoonesse investeerides EL rahastusprojektide toel loonud suure arengueelduse turismiettevõtluse elavnemiseks kogu Peipsiveeres. Täna, kui Alatskivi loss on taas õitsele puhkenud, tunnetame me seda paremini osana meie kultuuriruumist.

Muinsuskaitse eritingimused ARC Projekt OÜ
Projekteerimine ARC Projekt OÜ
Ehitajad 10 aasta jooksul:

  • Eviko AS- katus, läänetiib, peasissepääs
     
  • OÜ Framuug- idatiiva aknad
  • AS Haspo, AS Ehitusettevõte Rand ja Tuulberg- idatiib, fassaad

  • OÜ Siimel- vee- ja kanalisatsiooni välistrassid
  • OÜ Kental Ehitus ja AS Bron Teenindus- pargikujunduse I etapp
     

Muinsuskaitse järelvalve ARC Projekt Olev Suuder, Arvi Soonsein
Sisekujundaja ARC Projekt Ruth Pärnoja, lossipargi kujundaja Kati Niibo
Omanikujärelvalved Udo Viilukas ja AS Tari Heiki Part
Rahastajad Euroopa Liit EAS kaudu, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, EV Kultuuriministeerium, Alatskivi vald