Alatskivi loss ja perekond Nolckenid

1843.aastal abiellus Alatskivi krahvipreili Sophie Heloise Marie Euphrosine von Stackelberg Luunja paruni Ernst Friedrich von Nolckeniga. Nii läks Alatskivi mõis Nolckenite suguvõsale. Sophie ja Ernsti vanem poeg Arved Georg von Nolcken oli see mees, kes oma kavandite järgi lasi ehitada Alatskivile esindusliku eluhoone oma perekonnale - Alatskivi lossi. Ehituse valmimist toetasid nii Nolckenite kui ka Arvedi abikaasa Loewensternide perekond.

 Arved von Nolcken

Pildil Arved von Nolcken 

Lossi ehituste eeltööd algasid 1876.aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885.aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi – Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem sobitudes ideaalselt sealsesse maastikupilti. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus.

Alatskivi loss

Alatskivi loss oli Arved Georg von Nolckeni viieliikmelise perekonna koduks 20 aastat. Peale 1905.aasta talurahvarahutusi Nolckenite perekond Alatskivi lossi enam alalise elupaigana ei kasutanud. Mõis renditi välja Benjamin Bergmannile, kes jätkas rentnikuna ka isa ja vanaema surma järel mõisa pärinud poeg Heinrich Reinhold von Nolckeni ajal.