Alatskivi mõisa ajalugu

Mõisaid on Eestimaal olnud väga palju. Kuigi mõis on võõrvallutajate poolt Eestisse toodud võõrnähtus, on ta saanud tänaseks Eesti kultuuri lahutamatuks osaks. Alatskivi identiteet seisneb suuresti ajaloos - legendides ja müütides, mida räägitakse nii lossi kui kogu ümbruse kohta. Kogu mõisakompleks, mida küll algsel kujul enam ei ole, võimaldab tunnetada aja kulgemist. Paljud hooned on hävinud, mitmed saanud uue sisu ja funktsioonid, kuid mõisa peahoone lossi näol viib meid ajas tagasi XIX sajandisse.

  • Alatskivi (Allatzkiwwi) mõis on rajatud XVI sajandi keskel.

  • Esimese omanikuna on nimetatud Johann Wrangelit, kes pärandas mõisa pojale Tönnies Wrangelile.

  • Poola võimu ajal ühendati Alatskivi mõis Kastre mõisaga.

  • Gustav II Adolf kinkis 1628.aastal mõisa Norrköpingi õiguse alusel oma sekretärile Johann Adler Salariusele, kes müüs hiljem mõisa Cronmannide suguvõsale.

  • 1753.aastal müüdi mõis Alatskivi mõisa rittmeister Otto Heinrich von Stackelbergile, kelle käest liikus mõis tema pojale, kes omakorda pärandas oma pojale. Viimane pärandas mõisa 1870.aastal tütrele Sophiele.

  • Sophie von Stackelberg abiellus Luunja paruni poja Ernst Friedrich von Nolckeniga. Nii läks Alatskivi mõis Nolckenite suguvõsale, jäädes nende kätte kuni mõisa võõrandamiseni 1919.aastal.

Alatskivi mõisa hoonetekompleks pärineb nagu lossiki XIX sajandi lõpust. Mõis moodustab hoonete, maade, objektide ja legendide kogumi, mille hingust on tunda tänasel päevalgi. Alatskivi mõisa hoonestuse ja ilmestavad objektid saab jagada tinglikult nelja ringi, mida seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41.

  • Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder.

  • Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik.

  • Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu.

  • Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng.